From ‘Heritage Adepts’ to Historical Reconstructionists: Observations on Contemporary Estonian Male Heritage-Based Artisanry

Open access

Abstract

On the basis of ethnographic fieldwork, conducted between 2007 and 2013, the authors analyse the communities of male artisans that have had the most significant impact on the development of contemporary Estonian handicraft. A wide range of artisans were surveyed in the course of this research, from professionals who earn a living from handicraft to amateurs, small enterprises and handicraft instructors. The authors concentrate on the motifs and background of different categories of handicraft agent. Details of handicraft practice such as mastering specific items, local peculiarities and materials used will be also explored. The analysis is predominantly based on the artisans’ views on proper ways of making handicraft items, their marketing strategies and the needs of developing their skills. The study* demonstrates that artisanal initiatives support the material reproduction of cultural locations through constant renewal of heritage ideology and practice.

Appadurai, Arjun. 1997. Modernity at Large: Cultural Dimensions of Globalization. Minneapolis, MN: University of Minnesota Press.

Applebaum, Herbert. 1987. The Universal Aspects of Work. – Perspectives in Cultural Anthropology, edited by Herbert Applebaum. New York, NY: State University of New York Press, 386–399.

Dudarenko-Link, K. 2012. Klaasikildudes õnn. – Eesti Naine 9: 48.

EEKL = MTÜ Eesti Elukutseliste Käsitöömeistrite Liit. http://www.idu.ee/organisatsioonist/ (accessed January 19, 2017).

Ellen, Roy and Holly Harris. 2003. Introduction. – Indigenous Environmental Knowledge and Its Transformations. Critical Anthropological Perspectives. Studies in Environmental Anthropology 5, edited by Roy Ellen, Peter Parkes and Alan Bicker. London; New York, NY: Routledge, 1–29.

Elulaadikeskus. http://www.elulaadikeskus.ee/parandkultuur/puutoo.html (accessed October 1, 2012).

ESÜ = Eesti Seppade Ühendus. http://eestisepad.blogspot.com.ee/ (accessed January 19, 2017).

Friberg, Jorma. 2008. Paadilugu: Eestirootslaste aerude ja purje jõul liikuvatest paatidest II. – Akadeemia 5 (230): 1049–1091.

Jõesalu, Kirsti. 2004. Sotsiaalsed suhted nõukogude tööelus: biograafilisi uurimusi argielust ENSV-s. A Master Dissertation. University of Tartu.

Keerdo, Jaan. 2011. Haabjaehituse teoreetilised põhimõtted ja praktilised lahendused. A Master Dissertation. University of Tartu.

Käsitöömeistrite… = Käsitöömeistrite ühiskauplused. – Eesti Esindus. http://eestiesindus.ee/kau-plused/ (accessed January 19, 2017).

Labadi, Sophia and Peter G. Gould. 2015. Sustainable Development: Heritage, Community, Economics. – Global Heritage: A Reader, edited by Lynn Meskell. West Sussex: Wiley Blackwell, 196–216.

Labora 2017. Peek into Our Woodworking Workshop. https://labora.ee/peek-into-our-wood-working-workshop/ (accessed December 27, 2017).

Leiaru, Ants. 2010. Puidust sõudepaatide ehitamise ja hoolduse traditsioonid Võrtsjärvel. Course-work essay. University of Tartu Viljandi Culture Academy.

Lodjaselts. http://www.lodi.ee/index.php/tootoad (accessed October 18, 2012).

Manninen, Ilmari. 1925. Etnograafiline sõnastik. Tartu: Loodus.

Manninen, Ilmari. 1931. Die Sachkultur Estlands I. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Manninen, Ilmari. 1933. Die Sachkultur Estlands II. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Muthesius, Stefan. 1998. Handwerk/Kunsthandwerk. – Journal of Design History 11 (1): 85–95. DOI: https://doi.org/10.1093/jdh/11.1.85.

Pajupuu, Aili. 2011. Mõeldes „munder-rahvarõivastest” ja tõelisest käsitööst. – Postimehe lisaleht Käsitöö, April 29: 2.

Parts, Priit-Kalev; Madis Rennu and Liisi Jääts. 2009a. Traditsioonilised puutööja ehitusoskused Viljandimaal 2008. Studia Vernacula 1. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Parts, Priit-Kalev; Madis Rennu, Liisi Jääts, Ave Matsin and Joosep Metslang. 2009b. Viljandimaa käsitöömeistritest rakendusantropoloogia vaatenurgast. – Akadeemia 4: 725–745.

Parts, Priit-Kalev; Madis Rennu, Liisi Jääts, Ave Matsin and Joosep Metslang. 2011. Developing Sustainable Heritage-based Livelihoods: An Initial Study of Artisans and Their Crafts in Viljandi County, Estonia. – International Journal of Heritage Studies 17 (5): 401–425. DOI: https://doi.org/10.1080/13527258.2011.589199.

Peets, Jüri 2003. Power of Iron: Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. Research into Ancient Times 12, edited by Valter Lang. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

PKK= Palupera Käsitöökoda. http://koda.palupera.ee/teenused/naidis-tood/ (accessed December 12, 2017).

PKP = Pärnumaa Kutsehariduskeskus. hariduskeskus.ee (accessed January 19, 2017).

Pronatmat. 2011–2012. Youtube channel of the Promoting Natural Material Know-How project. https://www.youtube.com/user/pronatmat (accessed December 16, 2017).

Puusemp, Ene. 1996. Olnust olevale. Loomise allikaks rahvakunst ja loodus. – Postimees. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/96/04/01/olnust.htm (accessed November 2, 2012).

Pärandihoidja… 2012 = Pärandihoidja sõled leidsid taas omanikud. – Valgamaalane. http://www.valgamaalane.ee/831472/parandihoidja-soled-leidsid-taas-omanikud/ (accessed September 28, 2012).

Rennu, Madis. 2004. Ühepuupaadiehituse tõusust 1990-ndatel. Coursework essay. University of Tartu.

Rennu, Madis. 2007. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev möödunud sajandi kaheksakümnendatel kui omanäoline sotsiaalne võrgustik. – Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat I. Ülenurme: Estonian Agriculture Museum, 116–147.

Rennu, Madis. 2009. Meeskäsitöö hetkeseis ja arengud Viljandimaal 2008. –Traditsioonilised puutööja ehitusoskused Viljandimaal 2008. Studia Vernacula 1. Viljandi: TÜ Viljandi Kultuuri-akadeemia, 83−108.

Rennu, Madis. 2012. Loodusmaterjale kasutav käsitöö elatise ja sotsiaalse ressursina. Paper presented at final conference of the project “Promoting Natural Material Know-How” held at Tallinn University, September 14, 2012.

Ränk, Gustav. 1934. Peipsi kalastusest. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Shlapentokh, Vladimir. 1989. Public and Private Life of the Soviet People. Oxford: Oxford University Press.

Silberman, Neil Asher. 2013. Discourses of Development: Narratives of Cultural Heritage as an Economic Resource. – Heritage and Tourism: Place, Encounter, Engagement, edited by Russell Staiff, Robyn Bushell and Steve Watson. London; New York, NY: Routledge, 213–225.

SNP = Soomaa National Park. – Visitestonia: Official Tourist Information Website. http://www.visites-tonia.com/en/holiday-destinations/national-parks/soomaa?site_preference=normal (accessed January 19, 2017).

Strauss. AS E. Strauss: wooden crafts. www.strauss.ee (accessed December 12, 2017).

Susi, Signe; Ave Matsin, Priit-Kalev Parts, Jaan Masso, Kaija Murasov, Ines Ainjärv, Veronika Mooses, Liisi Nõgu, Kadi Mägi and Garri Raagmaa, comp. 2011. Eesti pärandtehnoloogia ja käsitöösektori uuring. Aruanne. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. https://www.kultuur.ut.ee/sites/default/files/www_ut/kasitoo_uuring_vka.pdf (accessed November 2, 2017).

Säre, Meelis. 2012. Taaskehastamine harrastuse ja teaduse piirimail. Paper presented in Autumn School of Native Crafts in Otepää, September 25, 2012.

Tihase, Karl. 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.

Tüür, Kadri; Ave Matsin, Kristi Jõeste, Madis Rennu, Helen Kästik and Eilve Manglus. 2017. Introduction: Breadwinner. – Studia Vernacula 8: 28–40.

Vedler, Sulev and Raul Ranne. 2004. Üks maailmakuulus tünnitäis. – Eesti Ekspress. http://ekspress.delfi.ee/kuum/uks-maailmakuulus-tunnitais?id=69064641 (accessed December 16, 2017).

Viires, Ants. 1993. Etnograafia arengust Eesti NSV päevil (1940–1990). – Muunduv rahvakultuur, edited by Ants Viires. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituut, 5–36.

Viires, Ants. 2000. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa.

Journal Information

Metrics

All Time Past Year Past 30 Days
Abstract Views 0 0 0
Full Text Views 117 117 10
PDF Downloads 62 62 3